[ sulge aken ]

Elulookirjeldus (CV)
1.Eesnimi Heinike
2.Perekonnanimi Heinsoo
3.Töökoht Tartu Ülikool
4.Ametikoht läänemeresoome keelte dotsent
5.Sünniaeg 05.05.1956 (päev.kuu.aasta)
6.Haridus 1978.a. lõpetasin Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna
7.Teenistuskäik 1979-1983 TRÜ soome-ugri keelte kateedri õpetaja
1983-1986 TRÜ soome-ugri keelte aspirant, mittekoosseisuline õppejõud
1987-1989 TRÜ soome-ugri keelte kateedri vanemõpetaja
1989-1992 TRÜ soome-ugri keelte kateedri dotsent
1992 TÜ läänemeresoome keelte õppetooli dotsent
8.Teaduskraad Filoloofiakandidaat
9.Teaduskraadi välja
andnud asutus, aasta
Tartu Ülikool
10.Tunnustused
11.Teadusorganisatsiooniline
ja –administratiivne
tegevus
Ajakirjade "Fenno-Ugrica" ja "Kullervo" toimetuskolleegium,
Organisatsioonid: Emakeele selts, Historia Fenno-Ugrica, Eesti Muinastaide Selts
12.Juhendamisel kaitstud
väitekirjad

Kadri Jaanits, MA, 2004, juh. Heinike Heinsoo. leksikaalsetest kollokatsioonidest soome ja eesti keeles. Tartu Ülikool

Maarja Keba, MA, 2004, juh. Heinike Heinsoo. keittää puuro maitoon - suomen kielen illatiivi, sen lokaalisuus ja käännösvastineet virossa. Tartu Ülikool

Tiina Maripuu, MA, 2004, juh. Heinike Heinsoo. Soome keel eesti turismimajanduses. Eesti-soome turismisõnastik. Tartu Ülikool

Kanni Labi, DSc, 2001, juh. Heinike Heinsoo. Verbikasutus ja tegevuse väljendamine Eesti ja Soome regilaulus. Tartu Ülikool

13.Teadustöö põhisuunad Vadja keele süntaks
Eesti-soome kontrastiivgrammatika
Eesti ja soome sõnavara võrdlus
Läänemeresoome keelte sotsiolingvistika
14.Jooksvad grandid
15.Teaduspublikatsioonid

Haridus ja teadus. - Soome ja soomlased. Tartu Ülikooli kirjastus, 145-161

Keel. - Soome ja soomlased. Tartu Ülikooli kirjastus, 132-145

Liitsubstantiividest eesti ja soome keeles (in print)

Religioon. - Soome ja soomlased. Tartu Ülikooli Kirjastus, 161-169

Sibelius, saun, sisu. - Soome ja soomlased. Tartu Ülikooli kirjastus. 7-26

Investicating obsolescense:Votic. - fenno-Ugristica 26,10-16

Kulta kulisee ja raha krabiseb. deskriptiivverbide tajumisest omas ja võõras keeles. - VIRSU II. Suomi ja viro kohdekielenä. Lähivertailuja 15. Edit by Helena Sulkala, heli Laanekask. Suomen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja nro 24, 129-141

No ku tuleb unohtamize kert, ni õma tšeeli veel jääB. Fenno-Ugristica 26, 17-36

Paul Ariste and Ingria. - Fenno-Ugristica 26, 5-9

Uurali keelte sõnastik. Väljaandja: MTÜ Fenno-Ugria Asutuse Soome-Ugri rahvaste Infokeskus. Toim. Eva Saar - vadja keel

Vaegpöördeliste verbide süntaksist eesti ja soome keeles. - Lähivertailuja 14. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari oulussa 3.4.toukokuuta 2003. Toim. helena Sulkala ja heli Laanekask. Suomen ja saamen kielen laitoksen julkaisuja nro 23, 8-20

O aina työn touhussa ku kusiainen. - VIRSU. Viro ja suomi: kohdekielet kontrastissa. Toim Pirkko Muikku-Werner, Hannu remes. Lähivertailuja 13. Joensuu, 177-185

Onomatopoeetilis-deskriptiivsed sõnad vadja keeles. - Õdagumeresoomõ hummogupiir. Läänemeresoome idapiir. Toim. Karl Pajusalu, Jan Rahman. Võro Instituudi Toimõndusõq 15, 63-73

Aus ei ole valelik ja lihtsameelne ei ole kaval. - Fenno-Ugristica 24. Keekekontaktidest keelevahetuseni, Tartu, lk. 88-95

Jõgõperä vadjalaste keelekasutus. Fenno-ugristica 24, 95-119

Linguistic Contacts in Ingermanland (Ingria): the Votians and their neighbors . - Field and deskriptive Studies on Engangeres languages. University of Tokyo, 69-83

Jussit ja matsit. henkilönimeä sisältävää henkilöön viittaavaa sanastoa suomessa ja virossa. - Congressus nonus Internationalis Fenno-Ugristarum 7.-13.2000 Tartu. Pars IV. Dissertationes sectionum: Linguistica 1, 2001,4,205-208

viimati muudetud: 10.10.2005

Curriculum Vitae (CV)
1.First Name Heinike
2.Surname Heinsoo
3.Institution AssisTartu University
4.Position assistent professor of Baltic-Finnic languages
5.Date of birth 05.05.1956 (day.month.year)
6.Education 1978 Tartu University, Faculty of estonian Philology
7.Research and
professional experience
1979-1983 teacher in tartu University Finno-Ugric languages cathedra
1983-1986 post-graduate student and part-time teacher at Tartu State University Finno-Ugric langiages cathedra
1987-1989 senior teacher in Finno-Ugric languages cathedra
1989-1992 assistent profssor, Finno-Ugric languages cathedra
1992 assistent professsor, department of baltic-Finnic languages
8.Academic degree PhD
9.Dates and sites of
earning the degrees
University Tartu
10.Honours/awards
11.Research-administrative
experience
Member in editorial council of the journal "Fenno-Ugrica, "Kullervo"
Associations: estonian Language Association, Historia Fenno-Ugrica, Estonian Ancient Arts Association
12.Supervised dissertations

Kadri Jaanits, MA, 2004, superv. Heinike Heinsoo. leksikaalsetest kollokatsioonidest soome ja eesti keeles. Tartu Ülikool

Maarja Keba, MA, 2004, superv. Heinike Heinsoo. keittää puuro maitoon - suomen kielen illatiivi, sen lokaalisuus ja käännösvastineet virossa. Tartu Ülikool

Tiina Maripuu, MA, 2004, superv. Heinike Heinsoo. Soome keel eesti turismimajanduses. Eesti-soome turismisõnastik. Tartu Ülikool

Kanni Labi, DSc, 2001, superv. Heinike Heinsoo. Verbikasutus ja tegevuse väljendamine Eesti ja Soome regilaulus. Tartu Ülikool

13.Current research program Syntax of the Votic language
Contrastive comparison on estonian and Finnish language grammar
Comparison of the lexicons of the Estonian and Finnish languages
Socio-linguistics of the Baltic-Finnic languages
14.Current grant funding
15.List of most important publications

Haridus ja teadus. - Soome ja soomlased. Tartu Ülikooli kirjastus, 145-161

Keel. - Soome ja soomlased. Tartu Ülikooli kirjastus, 132-145

Liitsubstantiividest eesti ja soome keeles (in print)

Religioon. - Soome ja soomlased. Tartu Ülikooli Kirjastus, 161-169

Sibelius, saun, sisu. - Soome ja soomlased. Tartu Ülikooli kirjastus. 7-26

Investicating obsolescense:Votic. - fenno-Ugristica 26,10-16

Kulta kulisee ja raha krabiseb. deskriptiivverbide tajumisest omas ja võõras keeles. - VIRSU II. Suomi ja viro kohdekielenä. Lähivertailuja 15. Edit by Helena Sulkala, heli Laanekask. Suomen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja nro 24, 129-141

No ku tuleb unohtamize kert, ni õma tšeeli veel jääB. Fenno-Ugristica 26, 17-36

Paul Ariste and Ingria. - Fenno-Ugristica 26, 5-9

Uurali keelte sõnastik. Väljaandja: MTÜ Fenno-Ugria Asutuse Soome-Ugri rahvaste Infokeskus. Toim. Eva Saar - vadja keel

Vaegpöördeliste verbide süntaksist eesti ja soome keeles. - Lähivertailuja 14. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari oulussa 3.4.toukokuuta 2003. Toim. helena Sulkala ja heli Laanekask. Suomen ja saamen kielen laitoksen julkaisuja nro 23, 8-20

O aina työn touhussa ku kusiainen. - VIRSU. Viro ja suomi: kohdekielet kontrastissa. Toim Pirkko Muikku-Werner, Hannu remes. Lähivertailuja 13. Joensuu, 177-185

Onomatopoeetilis-deskriptiivsed sõnad vadja keeles. - Õdagumeresoomõ hummogupiir. Läänemeresoome idapiir. Toim. Karl Pajusalu, Jan Rahman. Võro Instituudi Toimõndusõq 15, 63-73

Aus ei ole valelik ja lihtsameelne ei ole kaval. - Fenno-Ugristica 24. Keekekontaktidest keelevahetuseni, Tartu, lk. 88-95

Jõgõperä vadjalaste keelekasutus. Fenno-ugristica 24, 95-119

Linguistic Contacts in Ingermanland (Ingria): the Votians and their neighbors . - Field and deskriptive Studies on Engangeres languages. University of Tokyo, 69-83

Jussit ja matsit. henkilönimeä sisältävää henkilöön viittaavaa sanastoa suomessa ja virossa. - Congressus nonus Internationalis Fenno-Ugristarum 7.-13.2000 Tartu. Pars IV. Dissertationes sectionum: Linguistica 1, 2001,4,205-208

last updated: 10.10.2005

[ sulge aken ]