| kirjeldus: |
Resoneerudes viimastel aastatel avaldatud kultuuritrauma teooriatega vaatleksime 1990ndate aastate alguse järskudest poliitilistest ja majanduslikest muutustest esile kutsutud väärtuskonfliktide seeriat kul-tuuritraumana. . Senine välitööde ulatuslikkus ja publitseerimise aste võimaldavad kultuuritrauma toi-memehhanisme ja ületamisteid puudutava teoreetilise alusuuringu läbiviimist. Meetodina kasutatakse kvalitatiivse analüüsi erinevaid vorme, eelkõige pool-struktureeritud intervjuusid sh. eluloolisi jutustusi ja olmekeskkonda käsitlevaid küsitlusi. Töö eesmärgiks on välja selgitada kultuuritrauma põhilised toi-mimisareaalid ja sellest johtuvalt jälgida traumast väljatulemise mehhanisme. Hüpoteesina oletame, et kultuuritrauma põhilisteks realisatsiooniväljadeks on: 1) sotsiaalse mõtlemise topeltstandardite teke, samuti nende pikk teadvustamise ja läbielamise periood, viimaste ületamine tähistakski trauma lõppu; 2) kodanikualgatuses aset leidvad struktuursed muutused, mille läbi rohujuuretasandil toimiv initsiatiiv kohandab end muutunud oludega;3) kultuuriga seotud rituaalid, nende aeglane teisenemine, mis võib osutuda isegi uude sotsiaalsesse olustikku assimileerumise teeks;4) kodu kui integratiivne kultuurite-gur, mis kajastab kompleksselt nii materiaalses kui vaimses sfääris toimuvaidväärtuskonflikte. Traumast väljatulemise mehhanismidena tuleks vaadelda tasalülitumist, innovatsioone, ritualisatsioone, vastupanu-aktsioone. |